Sest kodutööna tuli läbi lugeda (vähemalt) visiooni osa Eesti infoühiskonna arengukavast, siis ma üritan välja tuua ühe täppi läinud asja ja ühe ebaõnnestunud asja. Kahjuks mind poliitika eriti ei huvita nii et see tekst võib sisaldada vigu.
Punkt 2.3 räägib tööhõive suurenemisest ja see on tõepoolest juhtunud. Viimase 9 aastaga on töötute arv ikka päris kõvasti langenud. Kui aastal 2010 oli 113,9 tuhat töötut (kellest 51,6 tuhat olid pikaajaliselt töötud), siis 2018 aasta seisuga on see arv langenud 37,7 tuhandeni (kellest 9,4 tuhat on pikaajaliselt töötud). Suuresti on sellele kaasa aidanud IT ja kommunikatsioonivahendite areng. Kindlasti aitavad kaasa töö otsimisele erinevad portaalid (CVKeskus, CVOnline või kasvõi töötukassa koduleht), kus on võimalik otsida töökuulutusi näiteks eriala ja/või asukoha järgi. Sammuti koostatakse igasuguseid parimate tööandjate nimekirju jne. Kasuks tuleb muidugi ka tutvusringkonna arendamine... mis on lihtsam kui kunagi varem (tänu FB, LinkedIN jms. võrgustikele). Ma arvan, et väga suure panuse on andnud ka töötukassa. Nad korraldavad erinevaid koolitusi, ümberõppeid ja ka tööharjutusi/praktikaid, et rohkem inimesi töökoha leiaks. Samas tuli ka selline üllatav detail välja, et kõrgharidusega töötuid on rohkem kui põhiharidusega töötuid. 2018 aasta märtsi seisuga oli 6616 põhiharidusega töötut ja kõrgharidusega oli 10342 töötut (keskharidusega 16019). See näitab, et nõudlus on lihtsate tööde järele (nagu näiteks nõude pesemine, koristamine jms.).
Kui nüüd rääkida aga ebaõnnestumisest, siis ei saa mainimata jätta sellist (tervishoiu ja sotsiaalteenuste punkti alla minevat) projekti nagu SKAIS2 (Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem). Selle projekti ettevalmistus algas juba 2011. aastal ja selle tulemusena pidi valmima sotsiaalkindlustusameti infosüsteem mille hulka kuulub näiteks pensionikindlustuse register (mis tagab andmete olemasolu pensionide, toetuste, hüvitiste, elatisabi jms. määramiseks ja maksmiseks). See pidi võimaldama täpsete ning õigeaegsete väljamaksete tegemist (õigetele isikutele) hoides samal ajal kulud madalad. 2014. aastal lõppenud riigihanke (kus osad pakkumised olid juba üle 10 miljoni) võitis ühispakkumisega OÜ Icefire ja Tieto Estonia AS, kes pidid SKAIS2 valmis tegema 2017 aastaks (7,1 miljoni euro eest). Aasta hiljem juhtis majandus- ja taristuminister Kristen Michal Sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et nende ekspertide hinnangul ei saa projektist asja. Seda hoiatust ignoreeriti ning üritati edasi minna. 2015 aasta lõpus astus Icefire OÜ projektist välja sest projekti alguses esitatud andmed ei vasta tegelikule olukorrale ja tema partner Tieto Estonia AS võttis vastutuse endale ning jätkas üksi. Lõpuks ei suutnud ka nemad 2016 aastal sõlmitud kompromissilepingus lubatut täita (et 2017 jaanuaris võetakse elatisabi, puudega isiku teenused ja finantsarvestus kasutusele) ning 2017 augustis lõpetas sotsiaalministeerium nendega lepingu. Nagu kombeks järgnes vaidlus, et kes selles põrumises süüdi on... kuna juhtpositsioonidel olevad inimesed vahetusid mitu korda oli inimesi küll kelle süüks asi ajada. Antud hetkel on juba uus hange SKAIS2 jaoks läbi viidud (mille võitsid ühispakkumisega Nortal AS ja Wiseman OÜ) ja antud hetkel ulatub projekti eeldatav kogumaksumus jahmatava 23 miljoni euroni. Eks aeg näitab kas katse kaks õnnestub või mitte.
No comments:
Post a Comment