Kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks on tarkvaralitsentsid alati olnud üks tüütus. Ma kujutan ette, et ma ei ole ainus, kes lihtsalt ilma lugemata "I Agree" vajutab ja kiiresti edasi liigub. Ma saan muidugi aru litsentside vajalikkusest aga iga kord kui ma pean mõnda litsentsi lugema (sest IT juhina töötades sa pead neid lihtsalt lugema), siis tundub see asi liiga pikk ja liiga keeruline (enamasti täis raskestiloetavaid/arusaamatuid legaalseid mõisteid). Ühesõnaga kasutatakse väga palju sõnu, et öelda väga vähe. Jällegi... järgnev tekst põhineb internetist leitud infol ja isiklikul arvamusel (mis võivad mõlemad vigased olla).
See kas sa valid Copylefti sisaldava litsentsi või mõne muu vaba litsentsi sõltub sellest, et millise tarkvaraga sa tegeled. Näiteks kui sa kirjutad linuxile uut kernelit, siis sobib Copyleft suurepäraselt (et suurfirmad ei saaks su tööd ära varastada) aga samas teekide puhul ei pruugi copyleft kõige parem valik olla... soft copyleft ajab veel kuidagi asja ära aga jah...
Viimasel ajal on esile tõusnud ka arvamus, et GPL (kuigi väga kasulik asi, mis on suure töö ära teinud vaba tarkvara levimisel), hakkab ajale jalgu jääma. GPL tehti lihtsalt teise ajastu jaoks ja kuigi FSF (Free Software Foundation) paistab arvavat, et tarkvaraarendus ei ole viimase paarikümne aasta jooksul eriti muutunud, siis reaalselt on pilt pisut teine. Eriti paistab see välja nõudest, et GPL tarkvara ei tohi kokku panna mitte-GPL tarkvaraga. Selline lähenemine oli ok 90ndatel, sest siis ehitasid arendajaid suuri/monoliitseid programme (tihti jättes turvalisuse jms. tahaplaanile). Tänapäeval aga on tarkvara ehitatud paljudest eri tükkidest/tehnoloogiatest ja on täiesti tavaline, et üks süsteem on seotud päris mitme teise süsteemiga. Seega on natuke naiivne arvata, et kogu süsteem peaks nüüd GPL-i alla minema, sest üks tükk tuhandest kasutas GPL koodi.
Hakkab tekkima olukord, kus GPL põhjustab rohkem probleeme kui asi väärt on. GPL keskendub peamiselt kasutajate kaitsmisele ja arendajatele pööratakse palju vähem tähelepanu. Oletame, et ma lisan natuke enda koodi GPL projekti, siis võivad mulle kohe tekkida mingid õigused. Näiteks kui autor tahab seda mõne teise litsentsi all väljastada on tal vaja minu nõusolekut (mis tähendab, et kommertsfirmadel muutub praktiliselt võimatuks GPL-il põhineva tarkvara kommerts litsentsi osta... sest kõik "autorid" peavad oma nõusoleku andma). Õnneks suuremate projektide puhul kasutatakse CLA-d ja CTA-d. Ma olen ka kuulnud, et kui mõni inimene panustab/lisab projekti sellist koodi, mis on patendi/copyright-iga kaitstud (varastatud), siis võidakse kõiki projektis osalenud arendajaid kohtusse kaevata (kas see 100% ka nii on ei oska ma öelda).
GPL muudab kommertsfirmadel raskeks open source projektidesse panustamise. Nende suhtumine meenutab mulle Matrix-ist ühte tseeni kus peategelasele öeldi: "Right now there's only one rule: our way or the highway". Ehk siis nende arvates ainuvõimalik lahendus on see, et kogu tarkvara peaks olema GPL-i all. Selle tõttu aga paljud kommerts firmad (kes muidu panustaksid ka open source arengusse) hoiavad eemale.
No comments:
Post a Comment