Ma ei ole küll varem arvustusi kirjutanud aga eks kunagi on ikka esimene kord. Vaatluse all on siis Eric Steven Raymondi poolt kirjutatud "How To Become a Hacker". Valisin inglise keelse versiooni kahel põhjusel... esiteks on ingl. keelne versioon uuem (kuigi ma kahtlen et seal märkimisväärseid muutusi oli) ja teine põhjus oli see, et originaal teksti uurides ei teki seda probleemi, et mina äkki tõlgendaks öeldut teistmoodi (olgem ausad... üks ühele tõlkides ei saa korralikku tõlget ja sõnade/lausete mõttest võivad eri inimesed erinevat moodi aru saada). Nii et põhjus ei olnud mitte selles, et ma eesti keelse tõlkega rahul ei olnud vaid (nagu ka teoses kirjas oli) on IT alal rahvusvaheliselt tunnustatud keeleks inglise keel, sest seal on kõige laiem erialane sõnavara (kuigi eesti keelde tuleb ka iga päevaga üha rohkem IT alaseid sõnu juurde... mis mulle isiklikult ei meeldi). Teos räägib laias laastus järgmistest asjadest. Kes/mis on häkker, milline on tema suhtumine, milliseid oskusi ta peaks omama ja "staatuse" koht häkkerite kultuuris.
Vaatame siis kõigepealt suhtumist. Tema põhiargumendiks siin on see, et maailm on täis igasugu huvitavaid probleeme ning neid on nii palju, et sama probleemi ei ole otstarbekas mitu korda lahendada. Selleks, et ei peaks seda tegema võiks inimesed oma lahendusi hoopis jagada, et ei oleks teistel vaja jalgratast leiutama hakata. Ta toob ka selle välja, et kuigi õige suhtumise omamine on tähtis... ei asenda see siiski teadmisi/kogemust. Oskustest toob ta välja, et eelkõige peaks oskama mitmeid programmeerimiskeeli. Sammuti soovitab ta Windowsi asemel kasutusele võtta mõne open-source Unixi laadse süsteemi (näiteks mõni tasuta Linuxi distro). Tähtsust omab ka inglise keele oskus. Kuigi tänapäeval on palju tarkvara (ning ka abi artikleid) kohalikus keeles saadaval, on inglise keelseid materjale ikka kordades rohkem. Näiteks linux-i levikule aitaski kaasa see, et Linus Torvalds (kes sündis Soomes) kommenteeris oma koodi inglise keeles. Viimase suure teemana tõi ta välja staatuse tähtsuse häkkerite kultuuris. See, et sa kutsud ennast häkkeriks ei tee sinust veel häkkerit. Kui teised häkkerid sind häkkerina tunnustavad, siis oled sa häkker. Selleks, et oma staatust tõsta on mitu viisi aga neil kõigil on üks ühine joon... tee midagi kasulikku ja jaga seda teistega (tasuta). Nagu öeldakse... kõige väärtuslikum asi on aeg... nii et kui sa panustad oma aega ja vaeva näiteks open-source projektide arendusse/testimisse, teed juhendeid/õpetusi või aitad mõnel muul moel kaasa, siis sind tavaliselt selle eest ka tunnustatakse.
Milline on siis minu vaade selle teose kohta. See tundub päris asjalik teos. Seletatakse ära, et milline üks tüüpiline häkker on ning kuidas sinna kultuuri sulanduda. Ma arvan, et paljud IT inimesed on õnnelikud ka selle üle, et oli lahti seletatud häkkeri ja crackeri erinevus (sest meediale meeldib neid ühte patta toppida). Mis puutub vabadustesse ja tsensuuri, siis nende vaadetega jään ma enam-vähem nõusse. Tsenseerimist ei seedi ma üldse (sellepärast ma arvangi, et SJW on hullud) aga mis puutub reeglitesse, siis päris ilma reegliteta ka kohe kindlasti ei saa... nii tekib kaos). Kahe käega olen ma ka selle poolt, et kompetents on tähtsam kui suhtumine. Siinkohal ei pea ma mitte seda silmas, et kui sa piisavalt hea oled, siis võid sa käituda nagu s**apea (kuigi see ei ole ka tõest kaugel). Pigem on asi selles, et osad inimesed räägivad väga enesekindlalt asjadest mida nad tegelikult ei valda ning see jätab mulje nagu nad oleks pädevad antud teemal. IT-s selline asi eriti läbi ei lähe (ja kui läheb, siis on tavaliselt keegi teine kes peab selle supi ära sööma).
Minu käest on ka küsitud, et kuidas häkkeriks saada (kuigi ma ennast häkkeriks ei pea... sest mu teadmised on väga puudulikud). Antud kontekstis peavad küsijad tavaliselt pigem crackerit silmas (mida ma kah ei ole). Tihti arvatakse, et see on umbes sama nagu Wordi või Exceli ära õppimine (õpid paar programmi ära ja oledki häkker/cracker valmis). Mina olen tavaliselt vastanud niimoodi, et häkker peaks olema hästi laiade teadmistega. Et häkkimine on pigem see, kui sa võtad mingi objekti/süsteemi/vms. ja kasutad seda mittesihipäraselt. Ehk siis... kui me vaatame netipanga maksevõimalust, siis tavaline inimene vaatab et ok... siia panen konto nr, siia panen summa ja siia kirjelduse/viitenumbri ja kõik (ehk ta enam-vähem teab kuidas seda kasutada). Häkker vaatab sellise pilguga, et ok... mida ma sellega veel teha saan... mis juhtub kui ma panen siia numbri asemel teksti... või panen negatiivse summa jne. Ta saab aru kuidas süsteemid on ülesse ehitatud... kuidas nad töötavad (võib-olla mitte küll 100% aga mingi ettekujutus on tal olemas).
Viimase märkusena lisaks ma seda, et kuigi teos ise oli kirjutatud suhteliselt neutraalselt (ehk siis arvamused olid põhjendatud ja emotsioonid/isiklikud eelistused olid tahaplaanile jäetud), siis minu arust KKK-ga pandi puusse. Sellest ma saan veel kuidagi aru, et kui inimesed ikka ei viitsi lugeda ja kogu aeg saadavad "palun õpeta mulle crackimist" kirju, et see ajab närvi ja tuleb karmikäeliselt asjad paika panna. Mis mulle aga ei meeldinud on see, et kui Windowsi mainiti, siis tehti seda väga üleolevalt (see heitis minu silmis tervele teosele halva varjundi... nagu loeks mingi eliit/snoobide klubi sisseastumisnõudeid). Loomulikult on Windowsil puudusi (ja mitte vähe) aga nii on ka Linuxil. Ärgem unustagem, et desktop arvutitest on umbes 81% windowsiga ja autor pm. ütles neile kõigile "fuck you, ainult lollid kasutavad windowsi" (fakt, et nii paljud inimesed valivad tasuta OS-i asemel tasulise peaks juba vihjama, et vähemalt tavakasutajate seisukohalt on linuxil veel arenemisruumi - kuigi UI kasutusmugavuse kohapealt on viimastel aastatel suur töö ära tehtud). PS: ja nüüd teen mina nähtavasti sama... luban emotsioonidel võimust võtta. Siinkohal ma mainin, et desktopina eelistan ma Windowsi (gaimz) aga serveritel eelistan linuxit (va. domain controller). Igatahes... kui keegi küsib kuidas häkkeriks saada, siis ma vähemalt oskan ta kuskile suunata kust ta selle kohta infot saab.
No comments:
Post a Comment