Enne kui me üldse hakkame vaatama mingeid dokumente tuleks mõelda sellest, et milline võiks üks hea Code of Conduct välja näha. Sisu poolest võiks see sisaldada järgmiseid asju. Firma põhiväärtused - ainuüksi selle põhjal võib üht-teist öelda firma asutajate, juhatuse, töötajate jne. kohta ("Kui sa jääksid üksikule saarele lõksu ja saaks ainult ühe asja kaasa võtta, siis mis see asi oleks?" Suhteliselt vana küsimus aga sinu vastus ütleb nii mõndagi sinu kohta). Teise asjana võiks kirjas olla, et mida loetakse vastuvõetavaks käitumiseks ja mida mitte (siin võiks kirjeldada nii head kui ka halba käitumist). Kolmandana peaks kindlasti kirjas olema, et mis juhtub kui neid reegleid ei täideta ja kuidas töötajad peaksid teatama reeglite rikkumisest (kas on avatud ukse poliitika, kas saab anonüümselt teada anda jne.). Kõige eelpool nimetatu juures on üks tähtis aspekt... see dokument peab jääma lihtsalt loetavaks/arusaadavaks. Kui sa ikka asja seadusi ja legaalset terminoloogiat täis topid, siis ei taheta seda eriti lugeda (ja meelde jätmisest ma ei räägigi). Sama käib kujunduse kohta... asi peaks olema loogiliselt ülesse ehitatud.
Nüüd räägime siis sellest, et mis mulle Nokia Code of Conduct-i juures meeldib. Esimese asjana mis mulle silma torkas oli see, et kujundus oli väga hea. Info oli organiseeritud kolme tulpa ja igal lehel/slaidil oli eraldi teema. Vasakus ääres oli kirjas teema pealkiri ja kirjeldus. Keskel oli "Mida mina pean teadma" tulp ja seal oli kirjas, et kuidas antud teema sind puudutab. Näiteks Insider Tradingu kohta oli öeldud mida sa ei tohi teha kui sul on salajast (firmasisest) informatsiooni (ei tohi teistele rääkida, müüa/vahetada seda infot, selle info põhjal investeerimisnõu anda jne.). Kolmas tulp oli "Mille suhtes ma pean ettevaatlik olema" ning see oli põhimõtteliselt näidete tulp (et milliseid asju silmas peetakse). Näiteks kui räägiti intellektuaalsest varast ja konfidentsiaalsest infost, siis toodi näitena turvamata printerisse töö saatmist, avalikus kohas konfidentsiaalsetel teemadel rääkimist ja tundliku info valet sildistamist jms. (näiteid oli muidugi kõvasti rohkem). Veel parem näide sellisest "näidete tulbast" oli The Hershey Company Code of Conductil, kus oli "What if?" lõiguke paljudel lehtedel ja see oli konkreetselt küsimus-vastus formaadis (ehk näited elust enesest). Nokial olid need näited pigem sellise neutraalse/legaalse tooniga aga Hershey puhul ma üldse ei imesta kui firmas koostati FAQ ja sealt võeti küsimusi sisse.
No comments:
Post a Comment